kolmapäev, 17. detsember 2008

Pärdik ja prillid

Kord märkas Pärdik, käes tal vanadusepäevad,
et tema silmad nõrgalt töötavad.
Kui eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud; ja kes teab kust leida.
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis loputab,
pealaele upitab, seab käpalabale –
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, räps!" ta kirub: "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba lootma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei ole mingit väärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas,
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid klaasikillud.

*
Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis, teadagi, ei aita ainult suurest sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast – sodi taga.

Küsimused:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?
Sündmus räägib sellest, kuidas pärdik ostis endale prillid, ja teda hakati narrima nende pärast. Moraal on see, et ära usu kõike, mis sulle räägitakse.
2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega? Sest loo nimi on Pärdik ja Prillid.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik? Reklaami ohver.
4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?
5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes. Rebane- kaval, hunt-tark, karu-maias,tiiger-tugev, eesel-pugeja, lammas-teeb lihtsaid saju valesti, jänes-kardab.

Kommentaare ei ole: